Kuidas tulla toime digipettustega?

Kuidas sa tead, et see on elektrooniline pettus?

Üldjuhul pöördub kurjategija Internetis toimuva kelmuse korral teie poole teie e-posti või telefoni teel, et teid meelitada. Seejärel püüab pettur teid rahustada, lubades teile märkimisväärseid summasid. Mõned pakuvad ka vahendusteenuseid, mis suunavad teid kahtlasele ja fiktiivsele saidile või teenusele.

Teised isegi paluvad teil kasu või pärandi tagasi saada ülekandeteenuse või muu tasumise teel. Nende eesmärk on anda teile enesekindlus, nii et teil tekib seejärel kiusatus neile oma andmed edastada või isegi tundlikku teavet ja isegi raha saata.

Andmepüük on pettuse keerulisem vorm. Häkker või andmepüüdja ​​teeskleb, et on tuntud organisatsioon. Asutuse nime ja logo kasutades saadab ta teile meili, milles palub teil uuendada oma teavet organisatsiooni saidil, mis on originaali täiuslik koopia. Andmepüüdja ​​kasutab teie teavet edastades seda teie kahjustamiseks.

Kuidas nendele omastamisjuhtumitele reageerida?

Kui saate rämpsposti või kui saadud kiri ei ärata usaldust, ärge vastake. Teatage sellest kohe platvormile "Signaalirämpspost" ja ärge puudutage manuseid. Seda tüüpi platvormil registreerimine on tasuta. Pärast registreerumist laadige kindlasti alla oma meilitarkvara laiendus ja seejärel teatage ühe klõpsuga. Teie aruanne aitab kaasa rämpspostitajate vastu suunatud meetmetele riiklikul tasandil. Pange tähele, et iga aruanne edastatakse CNIL-i uurimisteenistusele. Need signaalid annavad seejärel võimaluse algatada kriminaaluurimine prokuröri alluvuses.

Mida peaksin tegema, kui saan soovimatuid SMS- või MMS-sõnumeid?

Tarbijatele on kättesaadavaks tehtud ka SMS-hoiatussüsteem. Kuritarvitavate SMS-ide korral palutakse kasutajatel edastada sõnum tasuta numbrile. Kui hoiatus on käivitunud, saate sõnumi, milles küsitakse saatja telefoninumbrit. Seejärel edastatakse see teave kõikidele operaatoritele ja see viib uurimiseni. Nii nagu meili teel teavitamine, on ka soovimatute SMS-ide või MMS-ide edastamine tasuta.